Nüüd sain ma üheksa aastaseks. See oli kindlasti kõige tähtsam sündmus sel kuul – ma ootasin oma sünnipäeva terve kuu (ja kauemgi). Kuu alguses panime issiga batuudikeskuse kinni ja kuu lõpus kutsusin oma sõbrad sinna hullama. Kingitusi sain päris mitu seal. Alguses olin ma natuke õnnetu oma sünnipäeval, sest külalised jäid pikalt hiljaks, aga lõpuks tuldi kohale ja meil kõigil oli väga lõbus hüpata batuutidel. Lisks käisime minu õigel sünnipäeval Nana ja teise-Nana ja tädi Annika ja teistega restoranis, aga sinna minnes jäi meil fotoaparaat teise autosse ning pilte ei saanudki seal tehtud eriti.
Aga tegelikult oli sel kuul veel palju asju – peamine loomulikult kool! Ja mis veel tähtsam – koolivaheaeg oli sel kuul. Mina olin koolivaheajal tädi Sirle pool ja seal me saime Sella ja Rasmuse ja Gerliga mängida kogu nädala. Ja siis tulid nad kõik meile kaheks päevaks – onu Mell tõi. Me tegime õhtusöögi minu auks ka siis, sest sünnipäevale ei saanud nad kohe kuidagi tulla.
Kuu alguses hakkasin ma uuesti loodusringis käima – seal on nii lahe; me teeme igasugu mänge ja leiutisi seal (näiteks tegime tigude võidusõitu). Mulle seal meeldib käia!
Ja nüüd teen ma kodus igasugu töid – nii teenin ma raha. Näiteks ma aitan issil lehti riisuda ja puid saagida ja muid töid teha ning siis teenin ma 1-3 eurot. Kuuga teenisin ma kokku 22 eurot – ma lasin issil seda raha enda käes hoida ja alles uuel kuul andis ta mulle selle kätte.
Päris kuu alguses käis kogu minu klass meil õunamahla tegemas ja porgandeid korjamas – see oli ka päris lahe.
Ja nädal enne vaheaega jäin ma haigeks – me käime ju ujumas ja sealt välja tulles ma arvatavasti haiguse külge saingi. Vehepeal oli lausa kartus, et ma ei saagi vaheaejaks kuskile kodust, aga ikka sain minna küll.
One thought on “Üheksanda eluaasta viimane kuu”